Täna näitan ma teile midagi erilist ja ainuüksi juba erilist just selle pärast, et vähe on neid kordi kui Eesti mees tuleb ise lastega pildistama ja oma ellu hetki ning mälestusi looma aga nendes piltides on tegelikult palju rohkem, kui tavainimesed silmaga hoomata oskavad. See on üks neid haruldasi kordi ja sessioone, mis lähevad mulle endale eriliselt hinge ja kus ma tunnen, et ma teen nii õiget asja, et ma suudan luua selliseid hetki, mida ma jäädvustan ning mis jäävad alatise mälestusena alles rääkima oma lugu oma inimestele.

Kuigi sellel sessioonil on minu jaoks mitmeid erinevaid lugusid siis üks ulatub juba kaugemasse aega. Kui ma Tõnist nägin, siis rändasin ma tagasi oma lapsepõlve, kust me üksteist väga hästi teame. Mul oli kodutee lapsena bussipeatusest kilomeeter oma koju ning selle poole tee peal elas erinevaid lapsi, ühes majas elas kaks venda, kellest üks oli tema ning tema vend, kes tundus mulle, et ta mittekunagi ei naeratanud 😊. Kõik tolle tänava ja aja mälestused ujusid pinnale ning ühist juttu-mälestusi tuli pinnale küll tollel ajal seal tänaval elavatest inimestest. Huvitav oli see, et sel ajal kui ma mitmed aastad järjest tol tänaval mängisin, siis neid seltskonnas polnud ja hiljem aga ma seal enam mängimas ei käinud, kuid nemad siis olid asunud seal teistega mängima. Ilmselt oli see seetõttu, et nad kolisid sinna elama hiljem. Aastaid külg külje kõrval käisime koos bussile kooli ja tagasi, kuid päriselt tuttavaks me kunagi ei saanud, kuigi teadsime üksteist nägupidi väga hästi. Minu jaoks oli Tõnis alati välimuselt tänava kõige ilusaim poiss oma tumeda peaga 😍 ja no olgem ausad ega tal ka nüüd viga pole ja tegelikult olid nad ka tänava kõige ilusam perekond, sest Tõnis on oma välimuse saanud oma emalt, kes oli alati väga peetud välimusega ja tollel ajal imeilus naine, keda ma ka ei tunne, kuid keda ma väga hästi tean 😊. Sellised lood enda piltide juures on nii huvitavad ja toredad, et pildid saavad hoopis teise tähenduse ja mõtte, mis teevad need veel erilisemaks minu enda jaoks.

Ikka oleme harjunud nägema ema-tütre, ema-laste sessioone, kuid ise julgustaks ikka ka mehi looma aegumatuid mälestusi ilusate piltide näol koos oma lastega. Mobiilipildid oma lastest ei ole kunagi see, mis on fotograafi tehtud pildid ning mille väärtus aastate jooksul ainult kasvab. Aega me kunagi tagasi pöörata ei saa aga me saame neid hetki ja aastaid ilusaimal moel ka pildile püüda.

IMG_5642IMG_5705-2IMG_5707IMG_5755IMG_5799IMG_5835IMG_5939IMG_5963IMG_5977IMG_6034-EditIMG_6055IMG_6074IMG_6094IMG_6098IMG_6109-2IMG_6138IMG_6156IMG_6214IMG_6294IMG_6305IMG_6309IMG_6317IMG_6361IMG_6404IMG_6419IMG_6447IMG_6463IMG_6482-2IMG_6534-2IMG_6575-2IMG_6615IMG_6622IMG_6648IMG_6660IMG_6701IMG_6717-4IMG_6760IMG_6784IMG_6885IMG_6971-2IMG_7030IMG_7079IMG_7095IMG_7104IMG_7117