Ilma valehäbita ja ausalt, imeline naine, kes armastab ennast sellisena nagu ta on. Kandes riideid suuruses 44 või XL/XXL, kuid olles oma kehas sama ilus, seksikas ja sensuaalne nagu iga teinegi naine. Pildistasin nii nagu ma ikka naisi näen, et igas naises on olemas see miski. Kui ma talle pilte näitasin, siis üks hetk ütles, et ta ei teadnudki, et tal nii ilusad jalad on ja naeris, et pildid on sellised, et keegi vist ei usu, et ta sellises suuruses on. Samas nagu ma öelnud olen, et pildistan nii nagu mina naisi näen ja ei kasuta Photoshop’i kellegi vale minapildi tekitamiseks ning te näete piltidel ennast läbi minu silmade. Ja kas ei ole neis piltides see õrnus, sensuaalsus, keha voolujoonelisus ning isegi need tema kehavoldid, mis nii hästi talle sobivad, ilma milleta ta poleks see, kes ta on. Ja mõlemad leidsime, et üks pilt on meil tehtud kehaga painutamisega nii lahedalt ja meile mõlemale väga meeldib, pilt mille pealkirjaks ma panin „Six Pack“ ja kui piisavalt terav oled, leiad selle pildi üles. Ma vist olen nii rikutud, et ma näen igas naises ilu 😊.

Ja mu süda on tulvil suurt rõõmu, kui mulle tulid sellised read peale video näitamist: „Vaatasin seda mitu-mitu korda, ennast ikka ilus vaadata 😉 Ma tahan edastada enda siirast emotsiooni, aga Sa oleksid selle vist mu näost kõige paremini ära näinud, sõnadesse on seda keeruline panna. Silmad läksid niiskeks seda vaadates, emotsioon on nii võimas. Kirjutada, et “see on super!”, on nagu lati alt läbi joosta. See on tõeliselt kaunis ja mis loo Sa sinna taha oled leidnud… kõik sobib nii hästi. Megad tänud!“

 

IMG_5547IMG_5556IMG_5565-3IMG_5589IMG_5592IMG_5599IMG_5604IMG_5623-2IMG_5637IMG_5646IMG_5649IMG_5704IMG_5753IMG_5778IMG_5798IMG_5823IMG_5837-2IMG_5866IMG_5885IMG_5895IMG_5911IMG_5936IMG_5959IMG_6010IMG_6017IMG_6036IMG_6047IMG_6052IMG_6062-2IMG_6068IMG_6103IMG_6113IMG_6126IMG_6130IMG_6146IMG_6161IMG_6201

 

Kallis naine, see kiri on Sulle!

 

Millal sa seisid peegli ees ja vaatasid ennast, päriselt ja ausalt, ilma kaitsvate riieteta, soojalt ja armastusega? Mõni ehk kunagi, mõnel vahest juhtunud, kuid on ka neid, kes ikka ka vaatavad. Mõni ei taha vaadata, kuna leiab, et ta pole ilus, tal on kohad, mis ei meeldi enda keha juures ja ta ei oska endas ilu näha. Aga mis asi on ilu, kas need naised, kes Photoshopis üleni ära töödeldud, mitmed kilod saledamaks tehtud, nahk nagu plastik ja ajakirjakaanel vastu vaatavad? Või hoopis ilu sinus endas, sinu keha voolujoonelisuses, sinu loomulikkuses, sinu armsas sünnimärgis rinnal, sinu ilusas luigekaelas, sinu armsas nabas, sinu puusakujus, sinu huultes, sinu armsates varvastes, sinu mõni kelmikas volt küljel, sinu juuste pikkuses või mis iganes kohas kehal? Kas sa oled ennast päriselt ja ausalt peeglist vaadanud?

 

Minapilt on meil tekkinud ka mingi protsessi tulemusel ja teistega võrdlemisel, mida on võimalik muuta, kui seda tahta. Ma kutsun teid üles tegema üht eksperimenti endaga, eriti naised, kes unistate buduaaripiltidest ning millalgi sooviksite teha. Tee endale eesmärgiks praegu ja kohe, kuu aega, võtta enda jaoks aega hommikul ärgates või õhtul magama minnes, vaadata paar minutit ennast täies ulatuses peeglist ilma riieteta. Ja siinkohal tuleb mängu üks nüanss – proovi leida enda keha juures iga päev mõni uus koht, mis sulle meeldib ja lase fantaasial lennata. Keskendu oma keha positiivsetele omadustele. Kuigi inimene on tihti laisk ja ka kõige lihtsamaid asju ei viitsi teha, kuid ma soovitan sellise asja ette võtta ja uskuge mind, te minapilt ja enesearmastus võib drastiliselt muutuda. Ning kui sul on olemas paberileht või vihik ja sul on aega kirjutada paar rida, siis pane selle aja jooksul iga päev enda jaoks kirja, mida positiivset sa oma keha juures leidsid või mis positiivseid mõtteid see peegli ees olek sinus tekitas. Ja kui on kuu möödas, leia endale hetk, võta kõik see kirjapandu ning loe see endale peegli ees olles ette ja siis vaata ennast peeglist ning see mida sa nüüd näed, kui kuu aega tagasi võib olla hoopis midagi ägedamat – sealt võib vastu vaadata ilus, naiselik ja enesekindel naine. Ning kui keegi ka selle läbi teeb ja on aega teha sellest enda kohta kokkuvõtte, võib ka mulle saata ning ma anonüümselt jagaks seda ka teistega, sest see oleks põnev lugemine või mis te arvate?

 

Õppides ennast armastama ja olema enesekindel iseenda kehas, sellisena nagu me loodud oleme, toimib see ka väljapoole mineva signaalina. See ei jää märkamatuks ka teistele ning toimub külgetõmbeseadus – armastad ennast ja armastavad ka teised sind, vihkan ennast ja tõukan ka kõik teised endast eemale. Eriti hästi toimib see suhetes, et kui naine on enesekriitiline ja ei armasta oma keha kipub ta hävitama oma suhet partneriga ning teist endast eemale tõukama. Samas kui partner armastab teid täpselt sellisena nagu te olete ja näeb oma silmis teis ilu, sest kui see nii ei oleks, siis ta ka teiega poleks.  Inimene ei muutu, kui ta ise seda ei taha ja kõik saab alguse meie enda seest, samas on meile kõik lihtsad vahendid selleks tegelikult antud. Usud ise, et oled ilus ja seda usuvad ning näevad sinus ka kõik teised.

 

Ma teen palju tööd just naistega, kes tulevad pildistama, kas tavaportreesid või siis neid sensuaalsemaid buduaari-akti pilte. Teate mida ma näen, seda kuidas paljud naised on eitamise faasis iseenda suhtes. Enamasti sessiooni algust kohe öeldakse mulle „EI“ laused – ma ei pea ennast fotogeeniliseks; ma ei ole õiges kaalus ja olen ülekaalus; ma ei arva, et ma ilus olen; mul on tselluliit ja jalad pole ilusad; mulle ei meeldi kui must pilti tehakse jne. Peamine nali on, et kõik on õppinud selgeks sõna Photoshop, et seda fotograafile öelda, mille peale ma ütlen, et mina sellise asjaga ei tegele 😊. Aga mis oleks, kui muudaks selle eitamise hoopis jaatamiseks. Mulle on naised peale buduaarisessiooni kirjutanud, et see on uskumatu, et nad ise on piltidel ja näevad ennast ilusa ja seksikana, nii nagu nad pole ennast kunagi osanud näha. Aga teate naised, tegelikkus on see, et paljud teist pole ka päriselt ennast kunagi vaadanud ega oma pilguga hellitanud. Piltidega me lihtsalt toome teile nö. koju kätte selle nägemuse milline ilu teis tegelikult olemas on. Mulle meeldivad naised sellisena nagu nad on ja mulle meeldib oma piltidel jätta naised naturaalseks sellisena nagu mina neid näen ja selliseks nagu nad päriselt ongi. Kõik naised on pildistatavad, olenemata suurusest. Ja kui sa tead mõnda naist, kes ka on iseenda eituse faasis, siis võta jaga seda juttu ka temaga ja ehk vaatab ta ka peeglisse.

 

IMG_6573-Edit

 

Kuna meedias hetkel lööb draamalaineid ühe tuntud blogija eksimus avaldada lehes ilmunud artikkel tasuta oma blogis ning olen ise tükk aega mõelnud, et kirjutan autorõiguse seadusest fotode puhul, siis tundub hetkel selleks ka õige aeg olevat. See tekst siin on lugemiseks kõigile, kes te kasutate fotograafide või kellegi teise tehtud pilte erinevates sotsiaalmeedia kanalites nagu FB, Instagram jm. ning enamus ei teadvusta endale, kuidas võib neid pilte kasutada.

Soovitan kõikidel tutvuda Eestis kehtiva autoriõiguse seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/810714), mis kehtib kõigi kirjanduslikele, kui ka kõikvõimalikele loomingulistele teostele. Ise oskan ma rääkida ja tuua lihtsaid näiteid läbi oma töö millest kirjutangi.

Kui keegi loob midagi, siis alati jääb ta selle teose autoriks ja mitte kunagi ei kaota see inimene õigusi oma teosele (v.a. juhul kui autor loobub lepinguga oma õigustest). Seega kõik fotograafid või inimesed, kes on teinud pildi, on selle autor.

Fotograafi looming on tema pildid ning ilma fotograafi nõusolekuta, ei tohi tegelikult mitteühtegi pilti avalikult klient kasutada väljaspool isiklikku privaatruumi, kui pole vastavat kokkulepet. Kuigi tänapäeva ühiskonnas on muidugi loomulik, et sotsiaalmeedias inimesed kasutavad endast-perest pilte ning see õigus inimesel on ja just hea, et avalikustatakse (seda fotograafid tegelikult ka soovivad ning see on tunnustus nende tööle) aga kui inimest ennast või pereliikmeid peal pole ja on kellegi teise looming, siis selle pildi kasutamine ilma autori loata enam kindlasti ok ei ole ning kui ükspäev tuleb postkasti kuri kiri rahalise hüvitisega, ei ole enam midagi kurta. Näiteks paljud inimesed leiavad, et pildid mis on niisama internetiavarustes üleval ja liikvel on vabalt kasutamiseks ja kui miskit meeldib võetakse-kasutatakse kodulehel, blogis või kasvõi Facebooki taustapildina. See on asi mida tegelikult teha ei tohi ilma autori nõusolekuta. Alles hiljuti oli näiteks Facebookis selline juhtum, kus hobifotograafide grupis, üks inimene postitas pilte enda nime alt, mis tegelikult polnud tema loodud pildid. Seekord pildi autor süüdistust või arvet ei esitanud aga väga tugeva negatiivse tagasiside ja kogemuse osaliseks too inimene sai, kes võõra teose oma nime alt avalikustas.

Aga sotsiaalmeedias kasutamisel tulevad tavaliselt sisse ka juba muud nüansid, millega inimesed ei oska arvestada ning mille peale tulla. Toon näiteks tänapäeval populaarsed Facebook ja Instagram. Suur osa inimesi arvavad, et kui nad on lasknud teha pildid, selle eest maksnud, siis kõik õigused igatpidi fotode kasutamiseks kuuluvad neile ning nad võivad midaiganes nende piltidega teha ka väljaspool privaatruumi ning kasutada kasvõi näiteks oma ärilisel Instagrami kontol. Tänapäeval populaarne Instagram näiteks, mis omab igasuguseid filtreid ja inimesed tõmbavad fotograafi poolt tehtud pildid sisse, lasevad läbi filtrite (ilma fotograafi nõusolekuta), mis muudab fotograafi loomingut on autoriõiguste rikkumine. Kui fotograaf on loonud mingi pildid (nagu maalikunstnik maali), siis see on tema nägemus sellest, milline see pilt olema peab ning järeltöötlusega ta selle oma loomingu parima tulemuse on ka leidnud. Samamoodi kipub aegajalt olema, kus klient otsib kuskilt internetist mingi filtri (värviline või mustvalge), laseb sellega pildi üle ning siis avalikustab selle FB. Täpselt samamoodi on ka pildi teistsuguseks lõikamine vastuolus sellele, mis on olnud fotograafi nägemus antud pildi terviklikkuse osas. See oleks umbes nii, et inimesele ei meeldi Leonardo da Vinci Mona Lisa maal sellisena nagu ta on ning otsustab talle vuntsid maalida või toonid maalil ära muuta ning lõigata pildilt välja ainult nägu.

Teiseks asjaoluks on fotograafi ära märkimine fotode juures. Näen seda palju oma töös, kus inimesed sotsiaalmeedias avalikustavad fotograafide pilte nendest endist või perekonnast jne. ning juures ei märgita ära fotograafi nime ehk selle autorit. Kui fotograafi nime pildi juures ära märgitud ei ole, siis tihti piltide all keegi ikka küsib, et kes on fotograaf ja isegi vahest on näha, et postitaja ei taha siis ka seda öelda. Kui avalikustatakse fotograafide pilte, siis elementaarne on, et juurde märgitakse ka nimi, kes pildid loonud on. Minul on näiteks kodulehel hinnakirja lehel ära toodud, et sotsiaalmeedias pilte kasutades tuleb juurde märkida Kadri Purje Photography ning enamasti kirjutan klientidele ka juurde. Osadel fotograafidel on aga stiil, et kui inimene sotsiaalmeedias soovib tema pilte avalikustada, siis annab fotograaf pildid, kus on tema vesimärk pildile lisatud, et on näha kelle loominguga tegu on. Täpselt samamoodi on ka fotograafi poolt tehtud piltide kasutamisega näiteks ajakirjades-raamatutes. Inimesed arvavad, aegajalt, et kui temal on oma isklikud fotograafi loodud pildid, et siis kirjutatakse juurde erakogu, siis nii see ei ole ja tuleb märkida juurde fotograafi nimi. Samuti autori õigused pildil ei aegu ja kui te avalikustate pildi(d) või lisate kasvõi aasta-kahe-kümne pärast sotsiaalmeediasse, siis ikkagi alati käib juurde fotograafi nimi.

Kolmandana võin välja tuua piltide kasutamine ärilistel eesmärkidel. Saan siin tuua ära paar isiklikku näidet. Pildistasin kord üht juubelit ühes köök-restoranis, kus nii muuseas tegin klientidele pilte ka interjöörist – söögilauast, toitudest, köögist jne. Pildid valmis, edastasin need klientidele. Kuna ma hakkasin seda kohta Facebookis ka jälgima, siis kusagil kuu aega hiljem oma üllatuseks jookseb seinal ette kuidagi väga tuttavate piltidega kollaažiga antud koha reklaam. Suureks üllatuseks oli firma võtnud ja kasutanud minul erakliendile tehtud pilte oma äri reklaamimiseks. Kuna omanik oli tuttav ja juubilar oli öelnud, et võib neid pilte kasutada, siis tegelikkuses nii teha poleks tohtinud. Ettevõte oleks pidanud minu poole pöörduma, et küsida luba või maksma eraldi reklaampiltide eest, et neid kasutada. Teine isiklik näide on, et kord olid mul isiklikus FB töö jaoks loodud toodete pildid. Minu sõbralistis olev kunstnik oli tõmmanud minult vähemalt ühe pildi alla, ilma minult küsimata ning lõi sellega FB reklaami oma koolituste jaoks. Seega, kui pildid on loodud eraviisilisena, siis mitte kunagi ei tohi neid kasutada edasi ärilistel eesmärkidel, kui selleks ei ole foto autorgia eraldi kokkulepet.

Seega soovitus on alati mõelda läbi, mida te mingite piltidega teete ja kus kasutate, eriti kui tegemist on piltidega, mida te ise teinud pole. Autoriõiguse seadus on hea lugemine ja kehtib paljude teoste puhul, mis annab ülevaate, mida kellegi teise teosega võib teha või ei või teha ning tasub ennast kurssi viia.