Olemise ilu! Kui mõnus on pildistada loomulikkust, kui kaks inimest hingavad üksteisele ja mina kõrvalise inimesena olen lihtsalt kuskil eemal ja saan seda vaikselt pildile püüda. Värske armastus ja tunded on alati ilusad, mida kaameraga püüda, sest silmi jagub paaril siis ainult teineteisele. See sessioon kulges peaaegu nii, et mul polnud vaja juhendada ja nad lihtsalt olid ja nautisid teineteist. Nende endi jaoks on kohe täis aasta üksteise jaoks.
Üks ilusamaid asju on suhtes see, kui mees oskab hoida naist. Oskus puudutada ja hoida on midagi, mida on nii ilus ka kõrvalt vaadata. Ma ikka imetlen paare, kui vahest satub olema mees, kes nii ilusasti oskab naiselt ümbert kinni võtta või naist puudutada ja teda hoida. Seda on näha, kui see on eriline. Minu mõttemaailma jaoks on puudutus olnud alati märk sellest, et ollakse hoitud ja midagi sellist, mis loob turvatunde. Puudutus on alati üks oluline pusletükk suhtes.
Vahest elu jooksul olen näinud neid 80-90 aastseid paare, kes siiani üksteist hoiavad. Mul on üks mälupilt vanalinnast, mis on sööbinud minu sisse nii tugevasti, kui ükskord aastaid tagasi sai seal ringi käidud ja Niguliste kiriku ees jalutas üks oma 80-aastane vanapaar, kes seal ka paekivi äärele maha istusid. Kuidas see mees oma naist hoidis. Algul nad jalutasid käest kinni ning siis maha istudes võttis mees naise ümbert ka kinni. Aga kogu see nende olemus ja see armastus kumas selles olekus nii läbi ja see oli selles hetkes lihtsalt nii väga ilus. Ma isegi tegin neist selja tagant istudes pilti ja jäin tolles hetkes korraks neid vaatama.
