Me oleme saanud kaasa õiguse teha oma kehaga mida me tahame. Mitte kellelgi teisel ei ole õigust täiskasvanud inimesele öelda, mida ta oma kehaga tegema peaks või ei peaks, kui asi pole inimese tervises, mis teda füüsiliselt ohustab. Meie enda asi on oma keha hoida, sellest hoolitseda ning väljendada seda sellisel viisil nagu ise tahame. Meie elu kvaliteet sõltub sellest.
Meil on õigus otsustada ja teha valikuid milliseid riideid me kanname, kas me meigime, kas värvime juukseid, kas ajame jalakarvu ära, kellega seksime, keda kallistame, kui tahame laseme keha pildistada, millega me seda toidame jne. Seda üksi olles või kellegiga suhtes olles, kus teine pool ei oma õigust sinu keha ega välimuse üle. Sinu keha on sinu jaoks, mitte kellegi teise jaoks.
Naise väärtus ei seisne ilus olemises, kuigi ühiskond seda arusaama toidab. Me ei pea oma kehadega mahtuma ühte kasti/vormi ja suurusesse, et olla kõik üks. Me ei pea vastama võimatutele ilu standarditele oma elu hinnaga, kus lõpuks vaimne tervis kannatab. Mittekellegi teisel ei ole õigust dikteerida milline keegi olema peaks. Ainuke, mis me olema peame on olla piisav iseenda jaoks ja aktsepteerima iseennast.
Sinu keha on sinu kodu ja sinu tempel, kus on kõige tähtsam tunda ennast iseendana hästi, ilma välise surveta, mida keegi teine arvab või ütleb.
