fbpx

Kodune buduaarisessioon

IMG_0696-Edit-2IMG_0748IMG_0951IMG_0801-EditIMG_0803-EditIMG_0814-EditIMG_0850IMG_0868-Edit-2-2IMG_0878-EditIMG_0886-Edit-EditIMG_0894-EditIMG_0798IMG_0692-Edit-2Minu jaoks räägivad pildid oma lugu ja sel korral ka ajalugu, mis seotud nii toredate mälestustega.

See magamistuba, kus need pildid tehtud on, on aja jooksul saanud minu kõige lemmikumaks pildistamise magamistoaks klientide juures ning see maja on üks mu lemmikuid kus käia tööd tegemas, kuid nüüdseks on juba tunne nagu läheks sõpradele külla. Ma olen paari aasta jooksul pildistanud selles majas ja selles magamistoas 5 korda ja mis on seotud ümber ühe särava naise perekonna, kellele see kodu kuulub ning keda ümbritseb nii tore perekond. See magamistuba on nagu ehitatud fotostuudio – valge põrand, valged seinad, valge voodi ja seal on sündinud nii paju imelisi pilte. Ma olen seal majas pildistanud erinevaid pereliikmeid ja selle perega seotud inimesi – beebiootust, siis ma olen seal pildistanud beebit, perenaist tema sünnipäeval, ma olen olnud seal magamistoas ka minule ootamatult tunnistajaks kui perepoeg palub naise kätt ning selle reaktsiooni pildile püüdnud ning nüüd kirjutan loo kuidas viimane kord seal pildistades sündisid need fotod, millest ma blogisse panin väikese valiku. Samas pea kõik korrad olen pildistanud erinevaid inimesi ning ootamas on juba taas ka üks suvealguse pildistamine järgmise selle perekonna liikmega.

Seekordne lugu saab alguse aga sellest, et taas võeti minuga ühendust ning teatati, et üks pereliige on liikumas abielusadamasse ning seltskond õdesid-sõbrannasid soovisid alustada tüdrukuteõhtut pruudile kingitava buduaarisessiooniga. Hommikul kell 10 algusega meik-soeng ning siis pildistamine, kus siis pikk päev ja toredad ettevõtmised ootamas ees.

Jõudis siis kätte kokkulepitud päev ja läksin kohale. Tema oli ainuke pereliige, keda ma kohanud veel polnud, kuna ta elab Eestist kaugemal. Seega hommikul vara dušši alt tulles olin mina kui võõras nägu teda teistega ootamas. Ja siis see üllatus tuli. Esimesena ulatati talle karp, mis paluti avada ning kust tuli välja see imeilus pitsbody, mida juhuslikult just eelmine päev oli poes vaadanud ning siis öeldi, et tead, Kadri ei ole ainult meigi ega soengu tegija, et tegelikult on ta fotograaf ning sind on ootamas ees buduaaripildistamine. Kui te oleksite seda nägu ja reaktsiooni näinud, mis oli pea selline: “Misasja. Pesus? Ei. Te teete nalja. Ei. Tõsiselt räägite või? Ei, ei. Nalja teete, ma ei ole trenni teinud, mu nahk on valge, mina küll pesu väele ennast ei võta. Ma ei ole praegu ilus.“ Mäletate, kes te mu tekste varasemast lugenud olete, kuidas on see iseenda suhtes eitus paljudel sisse kodeeritud. Samal hetkel kõigi juuresolijatel käis juba peast läbi, et ta ei tee seda ära. Aga noh rahulikult sisse hingates oli ta igatahes nõus istuma, et minu käe all meik ja soeng saada, milleks kulus poolteist tundi. Pooleteist tunniga võib aga juhtuda nii mõndagi. Mina olin elu rahulik, tegin meiki ja vaikselt rääkisin, et usalda mind, et ma tean mida ma teen ning kuna teised on siin ka minu lehe jälgijad, siis nad lugesid ette minu varasemat teksti naistest ning iseenda keha armastamisest ning näitasid ka minu pilte. Kui me valmis olime, siis tulid sealt kuldsed sõnad: „Teeme ära“ ning kõik olid selle üle väga rõõmsad.

Pildistamine oli nagu alati nii tore ja muidugi minu lemmikus magamistoas. Ega ta ise ka ei uskunud, et ta seda teeb, sest ta ütles ka peale sessiooni kõigile, et ta poleks elu sees seda ise omal käel teinud ning tema tulevane abikaasa ei usuks ka, et ta midagi sellist tegi. Talle küll tuletati meelde, et tegelikult kunagi ammu oli ta öelnud, et ta tahaks sedasorti pilte teha. Igatahes taaskord sai üks naine mult tiivad ning näha kui ilus ta tegelikult on. Peale sessiooni ta kallistas mind ja ütles ta ei jõua ära oodata millal ta pildid kätte saab ja oli nii rõõmus. Naistes tekib tihti selline tohutult tugev reaktsioon ja eufooria ning vabanemine enda eelarvamustest iseenda ilu kohta, et kui pildistamine lõppeb, siis seda neis näha on nii elu äge ning kõik see mõjub iseendale minapildile nagu teraapiana.

Kui ma talle pildid saatsin ja palusin luba, kas ma võin mingeid pilte ka avalikult teile näidata, siis ta kirjutas mulle nii armsasti: „Jaa, hea meelega lasen sul pilte kasutada. Sa oled nii toetav ja tore inimene, usun, et paljud naised tegelikult reageeriksid samamoodi kui mina aga kui ära teevad, siis on õnnelikud, sest tulemus on väga ilus.“ Ja see on minu suurim töö tasu, mis annab minule emotsionaalselt täpselt samapalju tagasi ning ikka ja jälle kinnitab mulle kuidas ma oma tööd armastan ja jumaldan.

Share on: FacebookTwitterPinterest